Rahavoogude aruanne on üks neljast aruandest, mis on kohustuslik kaasata ettevõtte majandusaasta aruandesse. Rahavoogude aruande kohta võib öelda ka, et see on kõige keerulisem aruanne, mida nullist koostada. Käesolevas postituses anname ülevaate, kuidas rahavoogude aruannet üldjuhul koostatakse ning kuidas on see Margn’s lahendatud. 

Rahavoogude aruanne kirjeldab seda, kuidas on organisatsiooni rahavood perioodis muutunud. Seda lahatakse kolme teguri alusel:

  • Rahavood põhitegevusest – rahavood, mis on otseselt seotud organisatsiooni põhitegevusega.
  • Rahavood investeerimistegevusest – rahavood, mis suunati erinevatesse investeeringutesse. Peamiselt koonduvad siia rahavood, mis on suunatud põhivaradesse ja finantsinvesteeringutesse.
  • Rahavood finantseerimistegevusest – rahavood, mis on suunatud ettevõttele endale. Siia kuuluvad üldjuhul laenud ja omanike sissemaksed ning nendega seotud väljamaksed.

Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et rahavoogude aruande kokkuvõte antakse järgmiselt:

  1. Raha ja selle ekvivalendid perioodi alul;
  2. Raha ja selle ekvivalentide muutus perioodis – arvutatakse põhitegevuse, investeerimistegevuste ja finantseerimistegevuste rahavoogude summana;
  3. Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpus.

Rahavoogude aruannet saab koostada kahel meetodil, milleks on otsene ja kaudne meetod. Investeeringute ja finantseeringute rahavood ei erine kummagi meetodi korral. Küll aga erinevad põhitegevuse rahavood, mis otsese meetodi korral lähtub reaalsetest rahaga seotud kannetest, kaudse meetodi puhul aga ärikasumist.

Mis vahe on otsesel ja kaudsel rahavoogude aruandel?

  • Otsene rahavoogude aruande koostamise meetod kasutab üksnes neid reaalselt liikunud rahalisi näitajaid põhitegevuse rahavoo arvutamisel: alustades klientide laekumistest ja maksetest tarnijatele kuni muude tasumisteni.
  • Kaudne rahavoogude aruande koostamise meetod kasutab oma arvestuses aga ärikasumit. Kui kõik kliendid on maksnud oma arved korralikult, kõik tarnijate arved on tasutud, palgad jms makstud ning mitterahalisi muid tehinguid nagu amortisatsioon või varude arvele võtmist (iseloodud vara) pole toimunud, siis ongi põhitegevuse rahavooks ärikasum. Reaalsuses see aga üldjuhul paika ei pea, mistõttu peab reaalse rahavoo jaoks ärikasumit korrigeerima. Kuna selline lähenemine arvestab kasumist maha mitterahalised kulud, ongi meetodi nimetuseks kaudne meetod.

Rahavoogude aruanne Margn’s

Margn’s on rahavoogude aruanne koostatud kaudsel meetodil, korrigeerides määratud kontode muutuste alusel rahavoogude väärtusi. Rahavoogude aruanne pannakse kokku kontoplaani alusel – igale kontole on määratud oma rahavoogude konto. Vaikimisi on need paika pandud Margn poolt, kuid neid saab vastavalt soovile ka muuta.

Rahavoogude aruannet saab näha aruannete alt ning kohustuslikud parameetrid rahavoogude aruande genereerimisel on algus- ja lõppkuupäev – mis on ühtlasi perioodi alguseks ja lõpuks.