Disaini bilanssi ja kasumiaruannet

 

Juhul, kui ERPLY Booksi standardbilanss ei ole piisavalt detailne, on võimalik seda enda vajadustele kohandada. Selleks tuleb kontod grupeerida ja vastavalt sildistada. 

Kontode grupeerimiseks ja sildistamiseks ava kontoplaan (RMP > Kontoplaan). Kontoplaanis tuleb lisada endale sobiv tähistus TAG veergu. Lisades sama TAG’i mitmele kontole, grupeeritaksegi need kontod kokku ning kuvatakse aruandes nende summat.

Kontode grupeerimise loogika: TAG’id tuleb kirjutada väiksema kategooria omalt suuremale ja eraldada üksteisest semikooloniga.

Näide: soovime, et bilansil kajastuks nt AKTIVA kokku (kontod 11000 + 11020 + 12100 + 12200), samas soovime ka aktiva kindlateks osadeks jagada, nagu näiteks “Raha” (11000 + 11020) ja “Antud lühiajalised laenud” ( 12100 + 12200).

TAG’id peaksid sellisel juhul välja nägema:

11000 – Kassa, TAG: Raha;AKTIVA KOKKU
11020 – Arveldusarve, TAG: Raha;AKTIVA KOKKU
12100 – Lühiajalised finantsinvesteeringud, TAG: Antud lühiajalised laenud;AKTIVA KOKKU
12200 – Antud lühiajalised laenud, TAG: Antud lühiajalised laenud;AKTIVA KOKKU

Selles näites moodustatakse kolm gruppi: 

  • Raha
  • Antud lühiajalised laenud
  • AKTIVA KOKKU, milles kaks esimest koonduvad kolmanda alla. 

Bilanss näeks sellisel juhul välja nii:

AKTIVA KOKKU saldo 1+2+3+4

Raha saldo 1+2

  • 11000 Kassa saldo 1
  • 11020 Arveldusarve saldo 2

Antud lühiajalised laenud saldo 3+4

  • 12100 Lühiajalised finantsin. saldo 3
  • 12200 Antud lühiajalised laen. saldo 4

Kui soovid ka konto numbreid aruandes näha, siis peab TAG välja nägema selline: {“number”: “1”, “name”: “AKTIVA KOKKU”}

Kusjuures:

 – “number” on konto number (puu kujul), st et nr 1 grupeerib kõik 1-ga algavad kontod. Kui numbrit täpsustada – nt 11 puhul grupeeritakse kõik 11 algavad kontod.
– “name” asemel tuleb sisestada aruandes kontosid grupeeriv nimetus, praegusel juhul nt “AKTIVA KOKKU”

Sellisel moel on võimalik mitu TAG-i üksteise järgi panna, eraldades need üksteisest semikooloniga ja sellisel moel kontod bilansis ära struktureerida.

Näide: soovime, et bilansil kajastuks nt AKTIVA kokku (11000 + 11020 + 12100 + 12200), samas soovime ka aktiva kindlateks osadeks jagada, nagu näiteks “Raha” (11000 + 11020) ja “Antud lühiajalised laenud” ( 12100 + 12200).

TAG’id peaksid sellisel juhul välja nägema:

11000 – Kassa
TAG: {“number”: “11”, “name”: “Raha”};{“number”: “1”, “name”: “AKTIVA KOKKU”}

11020 – Arveldusarve
TAG: {“number”: “11”, “name”: “Raha”};{“number”: “1”, “name”: “AKTIVA KOKKU”

12100 – Lühiajalised finantsinvesteeringud
TAG: {“number”: “12”, “name”: “Antud lühiajalised laenud”};{“number”: “1”, “name”: “AKTIVA KOKKU”}

12200 – Antud lühiajalised laenud
TAG: {“number”: “12”, “name”: “Antud lühiajalised laenud”};{“number”: “1”, “name”: “AKTIVA KOKKU”

Selles näites moodustatakse kolm gruppi: 

  • 11 – Raha
  • 12 – Antud lühiajalised laenud 
  • 1 – AKTIVA KOKKU, milles kaks esimest koonduvad kolmanda alla

Bilanss näeks sellisel juhul välja nii:

1 AKTIVA KOKKU saldo 1+2+3+4
11 Raha saldo 1+2
11000 Kassa saldo 1
11020 Arveldusarve saldo 2
12 Antud lühiajalised laenud saldo 3+4
12100 Lühiajalised finantsin. saldo 3
12200 Antud lühiajalised laen. saldo 4

Oluline on silmas pidada, et TAG peab olema määratud “väiksemalt suuremale!”, ehk esimesena tuleb kirja panna väikseim alamkategooria ja seejärel sellele järgnev kuni suuremani välja.