{"id":372,"date":"2011-12-16T10:16:24","date_gmt":"2011-12-16T10:16:24","guid":{"rendered":"http:\/\/ajaveeb.margn.com\/?p=372"},"modified":"2023-07-11T11:22:27","modified_gmt":"2023-07-11T11:22:27","slug":"kontoplaan-mis-see-on-ja-kuidas-kasutatakse","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.erplybooks.com\/et\/kontoplaan-mis-see-on-ja-kuidas-kasutatakse\/","title":{"rendered":"Kontoplaan &#8211; mis see on ja kuidas kasutatakse?"},"content":{"rendered":"<p><strong>Kontoplaan on raamatupidaja jaoks k\u00f5ige t\u00e4htsam t\u00f6\u00f6riist, mille kaudu tehakse k\u00f5ik raamatupidamistehingud. Kuna raamatupidamist mittetundvale inimesele v\u00f5ib kontoplaani m\u00f5iste veidi segane olla, toome siinkohal v\u00e4lja v\u00e4ikese \u00fclevaate, mis loom see kontoplaan ja konto ikkagi on.<\/strong><\/p>\n<p>Kontol on tavaliselt v\u00e4hemalt neli v\u00e4lja: number, nimi, t\u00fc\u00fcp ja saldo. Esimesed kaks on kirjeldava iseloomuga &#8211; n\u00e4iteks kontonumbrile 11000 vastab tihtipeale nimetus kassa.<\/p>\n<p>Kontosaldo kirjeldab seda, kui palju on konto j\u00e4\u00e4k &#8211; kui kassakonto saldo on 1000, siis kassas peaks olema 1000 EUR raha.<\/p>\n<p>T\u00fc\u00fcp on konto \u00fcks peamisi omadusi, andes infot selle kohta, kuidas ta k\u00e4itub. \u00a0Erinevad kontot\u00fc\u00fcbid on j\u00e4rgmised:<\/p>\n<ul>\n<li>Varakonto &#8211; kirjeldab bilansis aktiva poolt. Varad on k\u00f5ik erinevad reaalselt m\u00f5\u00f5detavad v\u00e4\u00e4rtused nagu raha, n\u00f5uded ostjatele, p\u00f5hivarad, finantsinvesteeringud.<\/li>\n<li>Kohustused &#8211; kirjeldab bilansis passiva poolel kohustusi ehk v\u00f5lgu.<\/li>\n<li>Omakapitalikonto &#8211; kirjeldab bilansis passiva poolel omakapitali ehk netovara.<\/li>\n<li>Tulukonto &#8211; k\u00f5iksugused tulud.<\/li>\n<li>Kulukonto &#8211; k\u00f5iksugused kulud.<\/li>\n<\/ul>\n<div>Bilanss n\u00e4iteks pannakse kokku konto t\u00fc\u00fcpide j\u00e4rgi:<\/div>\n<div>\n<div>\n<table border=\"1\" width=\"100%\">\n<tbody>\n<tr>\n<td>\u00a0<strong>AKTIVA<\/strong><\/td>\n<td><strong>\u00a0<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>K\u00e4ibevarad<\/td>\n<td>Varakontod<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>P\u00f5hivarad<\/td>\n<td>Varakontod<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><strong>PASSIVA<\/strong><\/td>\n<td><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Kohustused<\/td>\n<td>Kohustuste kontod<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Omakapital<\/td>\n<td>Omakapitalikontod<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Aruandeaasta kasum<\/td>\n<td>Tulukontod-kulukontod<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/div>\n<\/div>\n<p>Mida siis kontod kirjeldavad? Eelk\u00f5ige eelnevast tabelist on n\u00e4ha, et kontoplaani alusel pannakse paika bilanss. Kuid lisaks bilansile kirjeldavad kontosaldod \u00e4ra kogu ettev\u00f5tte raamatupidamisinfo &#8211; nende alusel koostatakse ka teised finantsaruanded nagu kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne.<\/p>\n<p>Teoorias saaks eelneva tabeli j\u00e4rgi \u00fcks organisatsioon hakkama ka viie kontoga: varad, kohustused, omakapital, tulud ja kulud. See ei annaks aga piisavalt infot, sest tavap\u00e4rane kontoplaan kirjeldab ettev\u00f5tte k\u00f5iksuguseid n\u00e4itajaid: kui suured on v\u00f5lad tarnijatele, kui palju on kliendid v\u00f5lgu, kui palju peaks k\u00e4ibemaksu tasuma, kui suure osa tuludest moodustavad muud \u00e4ritulud jne.<\/p>\n<p>Kontoplaan kirjeldab seega ettev\u00f5tte raamatupidamist, olles \u00fchtlasi alus, mille najal ehitatakse finantsaruanded \u00fcles. Seega muudetakse kontosaldosid alati kui tehakse mingi majanduslik tehing &#8211; iga arve, makse, palgakande ja k\u00f5ige muu puhul.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kontoplaan on raamatupidaja jaoks k\u00f5ige t\u00e4htsam t\u00f6\u00f6riist, mille kaudu tehakse k\u00f5ik raamatupidamistehingud. Kuna raamatupidamist mittetundvale inimesele v\u00f5ib kontoplaani m\u00f5iste veidi segane olla, toome siinkohal v\u00e4lja v\u00e4ikese \u00fclevaate, mis loom see kontoplaan ja konto ikkagi on. Kontol on tavaliselt v\u00e4hemalt neli v\u00e4lja: number, nimi, t\u00fc\u00fcp ja saldo. Esimesed kaks on kirjeldava iseloomuga &#8211; n\u00e4iteks kontonumbrile 11000 [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_et_pb_use_builder":"","_et_pb_old_content":"","_et_gb_content_width":"","footnotes":""},"categories":[15],"tags":[101,103,173],"class_list":["post-372","page","type-page","status-publish","hentry","category-raamatupidamine","tag-kontod","tag-kontoplaan","tag-raamatupidamine"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.erplybooks.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/372","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.erplybooks.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.erplybooks.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.erplybooks.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.erplybooks.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=372"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.erplybooks.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/372\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.erplybooks.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=372"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.erplybooks.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=372"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.erplybooks.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=372"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}